Jõulud Albany's

Austraalias tuleb jõuluvana öösel kamina kaudu ja paneb natuke nänni jõulusuka sisse, nagu päkapikk. Ju ta kiirustab Eesti, kus tal on aega rahulikult igas kodus maha istuda ja salmi kuulata.

Piparkookide asemel olid meil karu autod :D

Eukalüpti seemnest kuuseehe.

The Christmas Day Lunch.

Minu taldrik.

Mina sain jõuluks põhiliselt Aussi saunalina ja Abroiginal Art T-särgi. Tähekesed lipu peal on Southern Cross, mida ma nüüd oskan taevasse vaadates üles leida.

Southern Ocean lõhnab nagu Läänemeri - adru järgi.

Austraalia väikelinnad näevad välja nagu oleksid pärit cowboy filmist.

Woofing Chidlows (50 km Perthist)

Teel oma esimesse woofimiskohta ja ühtlasi esimesse elukohta väljaspool kodulinn Perthi.

Mihkli sõnu kasutades on mul küllalt muhe auto. Ja on küll :D

Outback

Käisin Curtini Ülikooli rahvaga Outbackis Leonora külas-linnakeses kohaliku kogukonnaga suhestumas ja natuke ka niisama ringi vaatamas. Väga vahva reis oli.

Tegime linnakese jõulupeol lastele õhupalliloomi ja näomaalinguid (sellest konkreetsest üritusest mul hetkel pilte pole). On aga mõningaid muid vahvaid pilte.

Sellised näevad välja känguru jalad.

Selline on kullakaevandus...

ja selliseid küllatükke võib leida maa pinnakihist paarikümne cm sügavuselt või lausa maa pealt.

Ning see on, mis jääb maha, kui kullakaevurid oma linnakese hülgavad - Leonora külje all paiknev kummituslinn.

Päikesetõus Outbackis.

Mõningad kohtumised Leonora asukatega...

Elu Perthis

Mõned pildid minu elust ja olust Perthis. Perthi olulisim element oli kindlasti Mihkel, kes õpetas mulle kõike Aussi eluks vajalikku. Mihkel sisustas ka mu õhtuid. Oli millest rääkida... ja asju mida teha. Olulisemaid ühiseid elamusi on kindlasti kokkupõrge känguruga, mis lõppes õnneks vaid mõlgiga auto esinurgal, mõraga esiklaasis ja kängurutatiga samuti esiklaasil. Tatt kuivas ruttu ära. Känguru kalpsas pushi nagu poleks midagi juhtunud.

Tööst vabal ajal otsisin endale huvitavaid tegevusi. Üks neist oli linna metsikute loomade turvakodus abistamas käimine. Aga avastasin, et loomad mulle enam nii palju huvi ei paku, nagu kunagi lapse-eas ja võrreldes loomade turvakoduga oli Budismi keskus palju ehtsam koht. Keskusest mul pilte pole, sest sees pildistada polnud lubatud ja aiast, mida ma holdasin vastutasuks prii osavõtu eest, ma ei jõudnud pilti teha enne Perthist lahkumist.