Viimsed päevad Melbsis

Viimsed päevad kasutasin kokkusaamiseks inimestega, kellega oli vaja kokku saada :D

Siin pildid sellest, kuidas sai metsas jalutatud ja ilma asju arutatud koos Mik'uga (Michael) - keda kohtasin WA-s woofides ja kellga jäi jutt, et kui Melbourne tulen, siis saab korra kokku.

See mets oli isegi ilusam kui Eesti mets, suured kõrged puud ja sõnajalapuud... Ja WA madala bushiga ei saa võrreldagi.

Melbs reloaded

Minu eluolu Alani, Wendi naabrimehe, pool

Minu voodi (ülal) ja Alani puhas pesu (alumisel pildil)
Tegelikult siiski Melbourni muuseum. Allpool veel üks muuseumi pilt.

Melbsi akvaariumis

Linna peal:

Tööpildid Wendi aiast:

Ja lõpetuseks veel kohalikku loodust:

Üllatusi taimeriigist - ohakaleht

Elu Melbsis

Aborigeenikujude park

Savisse voolitud aborigeenide kujud harmoniseeruvad ümbritsevate kivide ja taimedega, andes edasi just seda, mida kunstnik on püüdnud edasi anda - loodustunnetust.

Muide märtsi keskel on mul Andy kaudu bookitud Vipassana meditatsioonikursus.

Wendi aias... Nagu Aadam Eedeni rohuaeda hoidmas

Hommikune udu puude vahel...

Hiidpakkudest puuriit, millega väga rahul oldi.

Kodune (Eestipärane) sügis künnapuu seltsis....

...Siiski mitte liialt kodune.

Metsmaasika õis - kui rääkida sellest, et Auss on imedemaa.

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab - tegemist on vaid tühja kestaga.

Aiapilt nimega "Ajahambast puretud".

3400 km - häälega Melbourne

5 päeva kulus aega selle ettevõtmise peale. Teel sai ühteist nähtud ja tehtud. Siinkohal näited Austraalia maastikest:

Pildil on tegelikult ka merilõvid.

Stonehenge.

Suuremal osal teekonnast oli aga avanev vaade selline:

või selline:

Nullarbor Plain'i - nimi tuleb prantuse keelest ja koosneb sõnadest null ja puu.

Kui South Austraalia osariigis taas tsivilisatsiooni sai jõutud, hakkas tomineerima põllumajanduslik mastik.

Jumalik valgus oli minuga :D

Albanyst Denmarki

Käisin Bryaniga koos matkamas - 4 päeva ja 60 kilti seljakotiga määda lõunaranniku okkalist bushi.

Bryan matkab mööda ookeani rannikut.

Ma sain elu korralikeima päikesepõletuse neil kaljudel ja nendes vetes. Isegi nägu põles ära, muida muidu kunagi ei uhtu :D

Pärast matka külastasime Valley of the Giants - jämedate puude metsa.

Sellised indikaatorid on teede ääres. Kusjuures ma varem ei teadnudki, et peale väga kõrge ohuastme saab olla veel kolm astet ohtlikkust :D